Mis mõte on kätel,kui mitte kunagi ei saa sa teda enam kallistada.
Mis mõte on huultel,kui sa ei saa nendega teda enam iial suudelda.
Mis mõte on silmadel ,kui sa ei näe enam iial tema naeratavat nägu.
Mis mõte on sõnadel,kui sa ei saa enam öelda kui väga temast hoolid.
Mis mõte on hingata,kui iialgi ei tunne enam tema lõhna..
Thursday, February 24, 2011
Purpurpunane roos.
Ühe purpurpunase roosi
ma murdsin kord ühest aiast.
Koju jõudes panin ta vaasi
kuid roos muutus kurvaks.
See roosike purpurpunane
närtsis üpriski ruttu.
Olin enda peale väga vihane
oh seda hala ja nuttu.
Ma nutsin ja vaatasin närtsinud roosi
nüüd matsin ta maja taha.
Vihast lõhkusin ka selle vaasi
viskasin kildudeks maha.
Ühe purpurpunase roosi
ma kingiksin meeleldi sulle.
Punase kui maasikamoosi
kui jääksid sõbraks mulle.
Selle purpurpunase roosi
ma poest tooksin sulle.
Sest aiast murtud roosi -
surm, tegi väga haiget mulle.
2004
ma murdsin kord ühest aiast.
Koju jõudes panin ta vaasi
kuid roos muutus kurvaks.
See roosike purpurpunane
närtsis üpriski ruttu.
Olin enda peale väga vihane
oh seda hala ja nuttu.
Ma nutsin ja vaatasin närtsinud roosi
nüüd matsin ta maja taha.
Vihast lõhkusin ka selle vaasi
viskasin kildudeks maha.
Ühe purpurpunase roosi
ma kingiksin meeleldi sulle.
Punase kui maasikamoosi
kui jääksid sõbraks mulle.
Selle purpurpunase roosi
ma poest tooksin sulle.
Sest aiast murtud roosi -
surm, tegi väga haiget mulle.
2004
Ma võin küll tunduda suur,
kuid sisimas olen veel väike,
kes tahab vahel ka mängida.
Ma võin küll tunduda enesekindlana,
kuid minust ebakindlamat ei leidu,
uskuge mind see on tõde.
Ma võin küll tunduda tugev,
kuid tegelikult olen ma nõrk,
kes sisimas koguaeg kannatab.
Ma võin küll naeratada,
kuid sisimas ma nutan,
sest tulevik mind tõsiselt hirmutab…
Andke mulle andeks minu vead…
kuid sisimas olen veel väike,
kes tahab vahel ka mängida.
Ma võin küll tunduda enesekindlana,
kuid minust ebakindlamat ei leidu,
uskuge mind see on tõde.
Ma võin küll tunduda tugev,
kuid tegelikult olen ma nõrk,
kes sisimas koguaeg kannatab.
Ma võin küll naeratada,
kuid sisimas ma nutan,
sest tulevik mind tõsiselt hirmutab…
Andke mulle andeks minu vead…
Tule, tule..
Tule, tule
ära karda
ma ei hammusta ju sind
Tule kevad
tule, tule
vaikselt tõuseb-langeb rind
Tule äike
tule, tule
kõuemürin ei hirmuta mind
Tule kallis
tule, tule
enne kui mul otsa lõppeb ind.
Tule, tule
ma ju kõigest
tahan kallistada mind
Tule rutem
ära karda
muidu süüdistan ma end
Tule homne
tule, Tule
mul juba ammu ootel rind
Tule kallim
tule, tule
tahan hüüda,kuidas armastan ma sind…
4 Aprill 2006 01:58
ära karda
ma ei hammusta ju sind
Tule kevad
tule, tule
vaikselt tõuseb-langeb rind
Tule äike
tule, tule
kõuemürin ei hirmuta mind
Tule kallis
tule, tule
enne kui mul otsa lõppeb ind.
Tule, tule
ma ju kõigest
tahan kallistada mind
Tule rutem
ära karda
muidu süüdistan ma end
Tule homne
tule, Tule
mul juba ammu ootel rind
Tule kallim
tule, tule
tahan hüüda,kuidas armastan ma sind…
4 Aprill 2006 01:58
Ootus.
Ma ootan,kuni loojub päike
ma ootan,kuni särama lööb kuu
Ma ootan,kuni süttivad tähed
ja rõõmsamaks muutub su kaunis suu
Ma ootan,kuni lõppeb kevad
ma ootan,kuni hakkab talv
Ma ootan kuni sa mu juurde tuled
miks oled sa mu vastu nii julm.
Ma ootan,kuni möödub aasta
ma ootan,kuni möödub kaks
Ma ootan,kuni tahad mu juurde naasta
kuid see jääbki vist ainult ootuseks.
ma ootan,kuni särama lööb kuu
Ma ootan,kuni süttivad tähed
ja rõõmsamaks muutub su kaunis suu
Ma ootan,kuni lõppeb kevad
ma ootan,kuni hakkab talv
Ma ootan kuni sa mu juurde tuled
miks oled sa mu vastu nii julm.
Ma ootan,kuni möödub aasta
ma ootan,kuni möödub kaks
Ma ootan,kuni tahad mu juurde naasta
kuid see jääbki vist ainult ootuseks.
Mida oodata oskan ma elult
mis on selle elu hind
Mida oodata oskan ma sinult
kas hülgad või armastad mind
Mida oodata oskan ma homsest
kas nabani naeru või pisaraid
Mida oodata oskan ma suvest
paduvihmu või kõrvetavat päikest
Mida oodata oskan ma järgmisest aastast
või paarikümne aasta pärast
Neist mõtetest tekkimas on juba ring
nüüd mõistan,olen mõtete vang…
2007.
mis on selle elu hind
Mida oodata oskan ma sinult
kas hülgad või armastad mind
Mida oodata oskan ma homsest
kas nabani naeru või pisaraid
Mida oodata oskan ma suvest
paduvihmu või kõrvetavat päikest
Mida oodata oskan ma järgmisest aastast
või paarikümne aasta pärast
Neist mõtetest tekkimas on juba ring
nüüd mõistan,olen mõtete vang…
2007.
Sinu silmad on põhjatud, kui atlandi ookean
Sinu silmad on säravad, kui tähine öö
Sinu siiras pilk on minule tappev
sest see sära ja soojus mind pikali lööb.
Sulle silma vaadates tunnen et upun
ainult sina ise suudad mind uppumast säästa
Kuid kas sa seda õigel hetkel veel taipad
või taipad alles siis kui ei anna enam päästa
Ainuüksi sinu naeratus muudab paremaks päeva
sinu kallistus mind aga pilvedesse viib
Läbi tähisöö sõidaksin sinuga pilvelaeval
kurvalt ohkan, mõeldes oleks sa vaid siin…
31 detsember 2005
Sinu silmad on säravad, kui tähine öö
Sinu siiras pilk on minule tappev
sest see sära ja soojus mind pikali lööb.
Sulle silma vaadates tunnen et upun
ainult sina ise suudad mind uppumast säästa
Kuid kas sa seda õigel hetkel veel taipad
või taipad alles siis kui ei anna enam päästa
Ainuüksi sinu naeratus muudab paremaks päeva
sinu kallistus mind aga pilvedesse viib
Läbi tähisöö sõidaksin sinuga pilvelaeval
kurvalt ohkan, mõeldes oleks sa vaid siin…
31 detsember 2005
Oled minu jaoks kõik.
Mu jaoks kui paradiis on see
kui sa oled siin, mu kõrval
kallistad ja hoiad mind.
Minu jaoks kui päike oled sa
naeratad alati nii armsalt
mul südant soojendad
Mu jaoks kui hapnik oled sa
Ilma sinuta ei suuda elada
ei saa hingata
Minu jaoks kui põrgu oleks see
kui sind siin poleks
iial sind ei näeks
Sa oled minu elu
minu arm
oled minu jaoks kõik!
5 oktoober 2007.
kui sa oled siin, mu kõrval
kallistad ja hoiad mind.
Minu jaoks kui päike oled sa
naeratad alati nii armsalt
mul südant soojendad
Mu jaoks kui hapnik oled sa
Ilma sinuta ei suuda elada
ei saa hingata
Minu jaoks kui põrgu oleks see
kui sind siin poleks
iial sind ei näeks
Sa oled minu elu
minu arm
oled minu jaoks kõik!
5 oktoober 2007.
Sügis.
Sügisilmad
jahe sügistuul
linnud lendamas lõunamaa poole
Punased, rohelised, kollased lehed
tänavasillutist katmas
Poriloigud, uimased putukad
Õhk täis süsihappegaasi
üksik auto sõidab mööda tänavat
Ma olen üksi
keset värvikirevat parki
Vaatan kaugele, mõtlen
üksik pisar silmis
Miks läbi sai see nii ruttu?
Kuhu see ometi kadus?
See meie Armastatud Suvi!
5. Oktoober 2007.
jahe sügistuul
linnud lendamas lõunamaa poole
Punased, rohelised, kollased lehed
tänavasillutist katmas
Poriloigud, uimased putukad
Õhk täis süsihappegaasi
üksik auto sõidab mööda tänavat
Ma olen üksi
keset värvikirevat parki
Vaatan kaugele, mõtlen
üksik pisar silmis
Miks läbi sai see nii ruttu?
Kuhu see ometi kadus?
See meie Armastatud Suvi!
5. Oktoober 2007.
Oled pime ega näe, kuidas piinlen sind nähes
sinu naeratus hinge kinni mul pigistab
Sinu juuksed, sinu silmad, need huuled ning kõik muu
sind nägemata enam elada ei suuda…
Sa tuled ning kallistad ja sosistad mulle
et olen sulle meeletult kallis
Kui vaid saaksin sulle öelda mida tunnen mina
äkki muudaks värvikamas selle päeva halli….
Kuid ei, seda öelda ei suuda iial sulle
sest kardan et põlgad mind siis eemale
Kui vaid saaksin hüüaksin sulle
et : ” Kallis, Ma Armastan Sind! “
sinu naeratus hinge kinni mul pigistab
Sinu juuksed, sinu silmad, need huuled ning kõik muu
sind nägemata enam elada ei suuda…
Sa tuled ning kallistad ja sosistad mulle
et olen sulle meeletult kallis
Kui vaid saaksin sulle öelda mida tunnen mina
äkki muudaks värvikamas selle päeva halli….
Kuid ei, seda öelda ei suuda iial sulle
sest kardan et põlgad mind siis eemale
Kui vaid saaksin hüüaksin sulle
et : ” Kallis, Ma Armastan Sind! “
Tartu.
Vaikselt voolavad emajõe veed
kassid ja koerad jooksevad mööda teed
Kõnniteed katab meid hallikas asfalt
vähe siin taimi meil veel kasvab
Vähe on rohelust, vähe on puid
ehitavad juurde aina sõiduteid
Prügi on maas ja heitgaasid õhus
ja liikluskord pole üldsegi tõhus
Tänavad suured lärmi on täis
väike laps jääl selili käis
Autod sõidavad mööda autoteed
ja vaikselt voolavad emajõe veed
2004
kassid ja koerad jooksevad mööda teed
Kõnniteed katab meid hallikas asfalt
vähe siin taimi meil veel kasvab
Vähe on rohelust, vähe on puid
ehitavad juurde aina sõiduteid
Prügi on maas ja heitgaasid õhus
ja liikluskord pole üldsegi tõhus
Tänavad suured lärmi on täis
väike laps jääl selili käis
Autod sõidavad mööda autoteed
ja vaikselt voolavad emajõe veed
2004
Üksildane tüdruk.
Maasikas on suus
ja armastus on südames.
Naeratus näos
kuid silmas on pisarais
Eile veel naersid
kuid täna sa nutad
Armas laps
Miks kõike sa hinge võtad
Keda sa Armastad
keda sa vihkad
Keda sa igatsed
ning näha ihkad?
2004
ja armastus on südames.
Naeratus näos
kuid silmas on pisarais
Eile veel naersid
kuid täna sa nutad
Armas laps
Miks kõike sa hinge võtad
Keda sa Armastad
keda sa vihkad
Keda sa igatsed
ning näha ihkad?
2004
Viha.
Niipalju viha me sisse nüüd koguneb
kõik maailma külmus ja kurjus
Kuid Kaitsku meid jumal kui see lahti pääsenud me seest
sest see hävitab kõik mis teel…
Kõik halvad teod, mõrvad ja vargused
kõik halb millest lehest-raadiost kuuleme
Kõik see kogub jõudu meie sees
kuni pääseb maailma segi keerama…
Me üritada muuta võiks maailma,
et kurjus saaks karistuse mis teenitud
Ega enne me võimust saa viha üle
mis niipalju mürgitab meid veel…
6 Oktoober 2007. 04:02
kõik maailma külmus ja kurjus
Kuid Kaitsku meid jumal kui see lahti pääsenud me seest
sest see hävitab kõik mis teel…
Kõik halvad teod, mõrvad ja vargused
kõik halb millest lehest-raadiost kuuleme
Kõik see kogub jõudu meie sees
kuni pääseb maailma segi keerama…
Me üritada muuta võiks maailma,
et kurjus saaks karistuse mis teenitud
Ega enne me võimust saa viha üle
mis niipalju mürgitab meid veel…
6 Oktoober 2007. 04:02
Mööda põski voolavad pisarad
enam millestki mõelda ma ei suuda
Üks osa minust kui surnud on
mitte miski seda enam ei muuda
See piin ja valu mida kannatama pean
on liigagi võimas et vastu hakata
Kuid sulle andeks andes ma tean
et saad lõpuks ometi rahus puhata
Minu südames elad sa igavesti edasi
minu mälusse jääd naeratades
Ja kuigi mu silmad täituvad pisaratega vägisi
püüan naeratada, sest sinu palve oli see…
23 Jaanuar 2006 kell 05:30
enam millestki mõelda ma ei suuda
Üks osa minust kui surnud on
mitte miski seda enam ei muuda
See piin ja valu mida kannatama pean
on liigagi võimas et vastu hakata
Kuid sulle andeks andes ma tean
et saad lõpuks ometi rahus puhata
Minu südames elad sa igavesti edasi
minu mälusse jääd naeratades
Ja kuigi mu silmad täituvad pisaratega vägisi
püüan naeratada, sest sinu palve oli see…
23 Jaanuar 2006 kell 05:30
Jäätunud roos.
Üks väikene jäätunud roosiõis
on jäetud keset lumevälja surema
Kuid tuleb üks poiss, kes päästab ta
ning roos oma iluga
muudab õnnelikuks poisi armsama!
on jäetud keset lumevälja surema
Kuid tuleb üks poiss, kes päästab ta
ning roos oma iluga
muudab õnnelikuks poisi armsama!
Subscribe to:
Posts (Atom)